Tööstuslikud infovõrgud ja IT turvalisus

Mis on IP-aadress?

IP-aadress (Internet Protocol Address) on unikaalne numbriline identifikaator, mida kasutatakse seadmete tuvastamiseks ja nendega suhtlemiseks arvutivõrgus, mis kasutab Interneti Protokolli (IP). IP-aadressid tagavad, et andmed liiguvad ühelt arvutilt või seadmelt teisele õige sihtkohaga.

IP-aadresside tüübid

IPv4

  • IPv4 (Internet Protocol version 4): Kasutab 32-bitist aadressiruumi, mis võimaldab kokku umbes 4,3 miljardit unikaalset aadressi. IPv4 aadress koosneb neljast oktetist (8-bitised plokid), mis on eraldatud punktidega, näiteks 192.168.1.1.
  • Formaat: 192.168.0.1

IPv6

  • IPv6 (Internet Protocol version 6): Kasutab 128-bitist aadressiruumi, pakkudes oluliselt suuremat aadressiruumi kui IPv4. IPv6 aadress koosneb kaheksast 16-bitiste segmentide rühmast, mis on eraldatud koolonitega, näiteks 2001:0db8:85a3:0000:0000:8a2e:0370:7334.
  • Formaat: 2001:0db8:85a3:0000:0000:8a2e:0370:7334

IP-aadressi ajalugu

1970ndad: IP-aadresside kontseptsioon sai alguse ARPANETi arendamise käigus, mis oli USA Kaitseministeeriumi projekt. ARPANET oli esimene tõeline võrk, mis kasutas pakettkommutatsiooni ja võimaldas erinevatel arvutitel omavahel andmeid vahetada.

1980ndad: 1981. aastal määratleti IPv4 standard RFC 791 kaudu. IPv4 oli esimene laialdaselt kasutatud IP-aadressi versioon, mis võimaldas seadmetel internetis suhelda.

1987 aastal loodi esimesed Interneti-teenuse pakkujad (ISP). Sel ajahetkel oli vaja saata interneti teenuse pakkujalekiri ja küsida oma võrgu jaoks IP-aadresside plokki. Tavaliselt määrati teile nii palju aadresse, kui olite palunud – või tõenäolisemalt veidi rohkem, sest aadressi arhitektuur nägi välja selline:

Klassikaline IP-aadressi arhitektuur.

Aadressid määrati 8-bitistel piiridel. Niisiis, saime mõned väga suured IP vahemikud (klass A), mõned keskmise suurusega IP vahemikud (klass B) ja paljud väikeseid IP vahemike (klass C).

Lisaks sellele oli hulk aadresse (klass E), mis olid üsna kasutuskõlbmatud, kuna need olid reserveeritud uurimis- ja arendustegevuseks ning paljud operaatorid filtreerivad tänapäeval nendelt aadressidelt saadetud pakette.

IP-aadresside klassid

IPv4 aadressid jagunevad viide klassi, mille eesmärk on pakkuda erineva suurusega võrkudele sobivaid aadressiruume:

  • Klass A: Suured võrgud, millel on palju hoste. Aadressivahemik: 1.0.0.0 kuni 126.0.0.0
  • Klass B: Keskmise suurusega võrgud. Aadressivahemik: 128.0.0.0 kuni 191.255.0.0
  • Klass C: Väikesed võrgud. Aadressivahemik: 192.0.0.0 kuni 223.255.255.0
  • Klass D: Kasutatakse mitmiksaateks (multicast). Aadressivahemik: 224.0.0.0 kuni 239.255.255.255
  • Klass E: Eksperimentaalseks kasutamiseks. Aadressivahemik: 240.0.0.0 kuni 255.255.255.255
Koomiks IPv4

1990 ndad: Interneti plahvatuslik kasv tõi esile vajaduse suurema aadressiruumi järele, kuna IPv4 aadressid hakkasid otsa saama. See viis IPv6 arendamiseni, mis tutvustati 1998. aastal RFC 2460 kaudu.

21. sajand: IPv6 kasutuselevõtt on olnud järk-järguline, kuna paljud süsteemid ja teenused töötavad endiselt IPv4 aadressidega. Siiski on IPv6 üha enam levinud tänu vajadusele suurema aadressiruumi ja paremate võrgufunktsioonide järele.

IP-aadresside tööpõhimõte

IP-aadressid määravad seadme asukoha võrgus ja võimaldavad seadmetel omavahel suhelda. Kui seade saadab andmeid teisele seadmele, lisatakse andmepakettidele sihtkoha ja saatja IP-aadressid. Ruuterid ja teised võrguseadmed kasutavad neid aadresse, et suunata pakette õigesse sihtkohta.

Privaatsed ja avalikud IP-aadressid

  • Privaatsed IP-aadressid: Kasutatakse lokaalses võrgus ja ei ole internetis otse nähtavad. Privaatsed vahemikud on määratletud RFC 1918:
  • 10.0.0.0 kuni 10.255.255.255
  • 172.16.0.0 kuni 172.31.255.255
  • 192.168.0.0 kuni 192.168.255.255
  • Avalikud IP-aadressid: Kasutatakse internetis ja on unikaalsed globaalselt.

IP-aadresside olulisus

IP-aadressid on kriitilise tähtsusega interneti toimimisel, võimaldades seadmetel omavahel suhelda ja tagades, et andmed jõuavad õigesse sihtkohta. Ilma IP-aadressideta ei oleks võimalik luua toimivaid võrke ega internetiühendusi.

Lisamaterjalid ja viited

Need ressursid annavad põhjalikku teavet IP-aadresside ja nende kasutamise kohta arvutivõrkudes.Need ressursid annavad põhjalikku teavet IP-aadresside ja nende kasutamise kohta arvutivõrkudes.