Tööstuslikud infovõrgud ja IT turvalisus

Veebilehe turvalisuse parandamine

Veebilehe turvalisuse parandamine on oluline, et kaitsta seda mitmesuguste ohtude eest, sealhulgas häkkerite rünnakud, andmelekked ja muud turvaohtud. Siin on mõned sammud ja parimad tavad, mida saab rakendada, et suurendada veebilehe turvalisust:

1. Kasuta HTTPS-i
  • HTTPS (Hypertext Transfer Protocol Secure) kasutab SSL/TLS krüpteeringut, et kaitsta andmete edastamist veebilehe ja kasutaja brauseri vahel. Veendu, et sinu veebisait kasutab HTTPS-i kõikidele lehtedele, mitte ainult maksete või muude tundlike andmete jaoks.
HTTP (Hypertext Transfer Protocol) ja HTTPS (Hypertext Transfer Protocol Secure)

HTTP protokoll

HTTP (Hypertext Transfer Protocol) on võrguprotokoll, mida kasutatakse andmete edastamiseks World Wide Web’is. See on üks peamisi vahendeid, mille abil veebibrauserid suhtlevad veebiserveritega, võimaldades kasutajatel veebilehti ja muid veebiresursse sirvida.

Kuidas HTTP töötab?

HTTP põhineb klient-serveri mudelil, kus veebibrauser (klient) teeb serverile taotlusi ja server vastab neile. HTTP kasutab TCP/IP protokolle andmeedastuseks, tavaliselt porti 80. Protokolli protsessid toimuvad mitmes etapis:

  1. Ühenduse loomine: Enne andmete saatmist loob klient TCP-ühenduse serveriga.
  2. Taotlus (Request): Klient saadab serverile HTTP-taotluse, mis sisaldab meetodit (näiteks GET, POST), URL-i ja versiooni HTTP-st, samuti päised, mis sisaldavad täiendavat teavet taotluse või kliendi kohta.
  3. Vastus (Response): Server töötleb taotlust ja saadab vastuse, mis sisaldab olekukoodi (näiteks 200 OK, 404 Not Found), mis näitab taotluse täitmise staatust, ning päiseid ja vajadusel ka vastuse sisu (nt HTML-dokument).
  4. Ühenduse sulgemine: Pärast andmevahetuse lõpetamist ühendus tavaliselt suletakse, kuigi kaasaegsed HTTP versioonid toetavad püsiühendusi, kus mitu taotlust ja vastust võivad liikuda ühe ühenduse kaudu.
HTTP meetodid

HTTP määratleb mitmeid meetodeid, millest kõige tuntumad on:

  • GET: Pärib ressursi serverist. GET taotlusi kasutatakse tavaliselt veebilehtede või piltide allalaadimiseks.
  • POST: Saadab andmed serverisse. Seda kasutatakse näiteks vormide sisestuste saatmisel.
  • PUT: Laeb üles või uuendab ressursi serveris.
  • DELETE: Kustutab ressursi serveris.
HTTP staatuskoodid

HTTP vastused sisaldavad staatuskoode, mis teavitavad klienti taotluse tulemusest. Mõned levinumad staatuskoodid on:

  • 200 OK: Taotlus õnnestus.
  • 301 Moved Permanently: Ressurss on alaliselt teisele aadressile teisaldatud.
  • 404 Not Found: Server ei leidnud taotlusele vastavat ressurssi.
  • 500 Internal Server Error: Serveris ilmnes ootamatu viga.
Turvalisus

Kuigi HTTP ise ei paku andmete krüpteerimist, kasutatakse turvaliseks andmeedastuseks protokolli HTTPS (Hypertext Transfer Protocol Secure), mis laiendab HTTP-d, lisades andmete krüpteerimise SSL/TLS protokollide abil. HTTPS on oluline veebiliikluse turvalisuse tagamisel, eriti isikuandmete ja makseteabe edastamisel.

HTTP on fundamentaalne veebitehnoloogia, mis toetab interaktiivset ja dünaamilist veebikasutajate kogemust, võimaldades sujuvat andmevahetust brauseri ja serveri vahel.

HTTP (Hypertext Transfer Protocol) ja HTTPS (Hypertext Transfer Protocol Secure) erinevus

HTTP (Hypertext Transfer Protocol) ja HTTPS (Hypertext Transfer Protocol Secure) on mõlemad protokollid, mida kasutatakse andmete edastamiseks internetis, kuid neil on olulised erinevused, eriti turvalisuse osas. Siin on peamised erinevused HTTP ja HTTPS vahel:

1. Turvalisus
  • HTTP on turvamata protokoll, mis tähendab, et andmed saadetakse lihttekstina. See muudab HTTP kasutamise haavatavaks mitmesuguste rünnakute suhtes, nagu mees-keskel-rünnakud (man-in-the-middle attacks), kus ründaja võib andmeid pealt kuulata või neid muuta.
  • HTTPS seevastu kasutab SSL/TLS krüpteerimist (Secure Sockets Layer / Transport Layer Security), et pakkuda turvalist kanalit, isegi kui andmeid edastatakse ebaturvaliste võrkude kaudu. HTTPS krüpteerib kogu edastatava teabe, muutes selle loetamatuks kõigile peale saatja ja vastuvõtja.
2. Pordid
  • HTTP kasutab tavaliselt porti 80 andmeedastuseks.
  • HTTPS kasutab tavaliselt porti 443, mis on määratletud SSL/TLS liikluse jaoks.
3. URL-i formaat
  • HTTP URL-id algavad tavaliselt “http://”, mis näitab, et ühendus kasutab HTTP protokolli.
  • HTTPS URL-id algavad “https://”, mis näitab, et ühendus kasutab turvalist HTTPS protokolli.
4. Jõudlus
  • HTTP on teoreetiliselt kiirem kui HTTPS, sest puudub krüpteerimisega seotud lisakoormus. Siiski on see erinevus kaasaegsete süsteemide puhul sageli tühine, arvestades riistvara ja tarkvara optimeerimisi.
  • HTTPS võib põhjustada veidi suuremat latentsust, sest krüpteerimine ja dekrüpteerimine nõuavad täiendavat arvutusressurssi. Kuid turvalisuse kasu kaalub tavaliselt üles need väikesed jõudluse kaotused.
5. Privaatsus ja usaldusväärsus
  • HTTP ei paku andmete privaatsuse, terviklikkuse ega autentsuse tagamist.
  • HTTPS pakub täiendavat privaatsuse taset, kuna andmeid ei saa lugeda ega muuta ilma võtmeteta. Lisaks tagab SSL/TLS, et server, millega kasutaja ühendust võtab, on autentne, mis on kriitiline panganduses, e-kaubanduses ja muudes tundlikku teavet nõudvates rakendustes.

Kokkuvõttes, kuigi HTTPS võib põhjustada väikese jõudluse languse võrreldes HTTP-ga, on see langus tavaliselt tühine võrreldes turvalisuse ja privaatsuse eelistega, mida HTTPS pakub. Seetõttu on HTTPS soovitatav vaikimisi valik peaaegu kõigi kaasaegsete veebirakenduste jaoks.

Siin on mõned lisaküsimused, mis võivad aidata paremini mõista veebilehe turvalisuse parandamise teemat:

  1. Mis on Content Security Policy (CSP) ja kuidas see aitab veebilehe turvalisust parandada?
  2. Kuidas mitmetasandiline autentimine (MFA) kaitseb veebilehti volitamata juurdepääsu eest?
  3. Milliseid ettevaatusabinõusid tuleks rakendada, kui lubada kasutajatel veebilehele faile üles laadida?
  4. Miks on oluline regulaarselt läbi viia turvaauditeid ja haavatavuse skaneeringuid veebilehtedel?
  5. Millised on peamised erinevused HTTP ja HTTPS protokollide vahel seoses turvalisusega?
  6. Kuidas saab WAF (veebifirewall) aidata kaitsta veebilehte rististsenaariumi (XSS) ja SQL-injektsiooni rünnakute eest?
  7. Mis on SQL-injektsioon ja kuidas saab seda vältida veebirakendustes?
  8. Milliseid turvariske võib tekitada veebilehele sisselogimisel nõrk paroolipoliitika ja kuidas seda parandada?
  9. Kuidas saab HTTPS-i rakendamine aidata kaitsta kasutajate privaatsust veebilehel?
  10. Miks on oluline jälgida veebilehe liiklust ja milliseid tööriistu saab selleks kasutada?

Need küsimused aitavad süvendada arusaamist veebilehtede turvalisuse parandamisest ja selle olulisusest digitaalsetes keskkondades.

2. Uuenda tarkvara
  • Hoia veebiserver, CMS (nagu WordPress, Joomla), pluginad ja kõik serveris kasutatavad skriptid ajakohasena. Tarkvarauuendused sisaldavad sageli turvapaiku, mis kaitsevad teadaolevate haavatavuste eest.
3. Kasuta tugevaid paroole ja autentimismeetodeid
  • Nõua tugevaid paroole (pikkus, keerukus) kõikidelt kasutajatelt, kes pääsevad juurde sinu veebilehe administraatori paneelile.
  • Rakenda mitmetasandiline autentimine (MFA), et lisada veel üks turvakiht.
4. Turva andmebaasipäringud
  • Kasuta parameetrilisi päringuid või valmistatud avaldusi (prepared statements) andmebaasiga suhtlemisel, et vältida SQL-injektsiooni rünnakuid.
  • Piira andmebaasi kasutaja õigusi, tagades, et neil oleks ainult vajalikud õigused.
5. Veebifirewalli (WAF) kasutamine
  • WAF aitab kaitsta veebisaiti rünnakute, nagu rististsenaariumi (XSS), SQL-injektsiooni ja teiste levinud haavatavuste eest.
6. Liikluse monitoorimine ja logimine
  • Jälgi veebiliiklust ja loo logid, et tuvastada kahtlane tegevus. Kiire reageerimine kahtlastele toimingutele võib ära hoida võimalikud kahjustused.
7. Regulaarsed turvaauditid ja haavatavuse skaneerimine
  • Korralda regulaarselt turvaauditeid ja kasuta haavatavuse skannereid, et tuvastada ja parandada turvaprobleeme.
8. Andmete krüpteerimine
  • Krüpteeri tundlikud andmed, mida hoitakse andmebaasides või failides, kasutades tugevat krüptograafiat. See hõlmab nii puhkeolekus olevate kui ka edastatavate andmete krüpteerimist.
9. Turvaliste HTTP päiste kasutamine
  • Seadista HTTP päised, nagu Content Security Policy (CSP), X-Frame-Options ja Strict-Transport-Security, et tõsta veebilehe vastupanuvõimet mitmesuguste rünnakute vastu.
10. Kasuta turvalist failide üleslaadimise poliitikat
  • Piira failide tüüpe ja suurusi, mida saab üles laadida. Veendu, et üleslaetud failid ei sisalda pahavara ja neid hoitakse eraldi kasutajate ja süsteemi andmetest.

Rakendades neid meetmeid, saad oluliselt parandada oma veebilehe turvalisust ja kaitsta seda paljude levinud internetiohtude eest.

Veebilehe turvalisuse testimine on kriitilise tähtsusega protsess, mis aitab tuvastada ja parandada turvanõrkusi enne, kui ründajad neid ära kasutada jõuavad. Siin on mõned peamised meetodid ja tööriistad, mida saab kasutada veebilehe turvalisuse testimiseks:

1. Haavatavuse skaneerimine

Haavatavuse skannerid on automaatne tööriistad, mis skaneerivad veebilehte, et tuvastada levinud turvanõrkused nagu SQL-injektsioon, rististsenaariumi (XSS) ja teised. Need skannerid kasutavad andmebaase, mis sisaldavad teadaolevaid haavatavusi ja nende tunnuseid.

Populaarsed haavatavuse skannerid:

  • OWASP ZAP (Zed Attack Proxy)
  • Nikto
  • Acunetix
  • Qualys Web Application Scanning
2. Penetratsioonitestimine (pen-testimine)

Penetratsioonitestimine hõlmab ründemeetodite ja -taktikate kasutamist, et aktiivselt “rünnata” veebilehte, eesmärgiga tuvastada turvanõrkusi. See on tavaliselt käsitsi protsess, mida viivad läbi kogenud turvaeksperdid, kes kasutavad erinevaid tööriistu ja tehnikaid.

3. Koodi ülevaatus

Koodi ülevaatus tähendab veebirakenduse allikakoodi süsteemset läbivaatamist, et otsida programmeerimisvigu ja -praktikaid, mis võivad põhjustada turvanõrkusi. See protsess võib hõlmata staatilist koodianalüüsi, kus kasutatakse tööriistu koodi automaatseks analüüsimiseks.

Staatilise koodianalüüsi tööriistad:

  • SonarQube
  • Fortify Static Code Analyzer
  • Checkmarx
4. Dünaamiline koodianalüüs

Dünaamiline analüüs hõlmab veebirakenduse testimist reaalajas, simuleerides kasutaja tegevust ja jälgides rakenduse käitumist erinevates tingimustes. See aitab tuvastada probleeme, mis võivad ilmneda ainult teatud tingimustel või kasutusviisidel.

5. Turvapäiste kontrollimine

Veendu, et sinu veebileht kasutab turvapäiseid, nagu HTTP Strict Transport Security (HSTS), Content Security Policy (CSP) ja X-Frame-Options. Neid päiseid saab kontrollida mitmete veebipõhiste tööriistadega.

Turvapäiste kontrollimise tööriistad:

  • SecurityHeaders.com
  • Mozilla Observatory
6. SSL/TLS sertifikaadi kontrollimine

Kontrolli oma SSL/TLS sertifikaate, et tagada nende korrektne seadistus ja kehtivus. Selleks võid kasutada veebipõhiseid tööriistu.

SSL/TLS kontrollimise tööriistad:

  • Qualys SSL Labs’ SSL Test
  • Digicert SSL Installation Diagnostics Tool

Veebilehe turvalisuse testimine on pidev protsess, mis nõuab regulaarset ülevaatust ja ajakohastamist. Kasutades erinevaid tööriistu ja meetodeid, saad tuvastada ja parandada turvanõrkusi, tagades nii oma veebilehe ja selle kasutajate turvalisuse.

Turvapäised on HTTP vastuste osa, mis aitavad veebilehte kaitsta mitmesuguste rünnakute ja haavatavuste eest. Siin on mõned näited olulistest turvapäistest, mida saab oma veebiserveris seadistada, et parandada veebilehe turvalisust:

1. Content Security Policy (CSP)

CSP võimaldab veebilehe omanikel määratleda, millistest allikatest võib leht sisu laadida. See aitab vältida rististsenaariumi rünnakuid (XSS), kus ründaja üritab lehele sisestada kahjulikku sisu.

Näide:

Content-Security-Policy: default-src 'self'; img-src 'self' https://images.example.com; script-src 'self' https://scripts.example.com;

2. X-Frame-Options

See päis aitab vältida clickjacking-rünnakuid, kus ründaja “kapistab” lehe teise veebilehe raami alla.

Näide:

X-Frame-Options: DENY

Või, kui soovid lubada raamide kasutamist ainult samalt domeenilt:

X-Frame-Options: SAMEORIGIN

3. Strict-Transport-Security (HSTS)

HSTS päis sunnib brauserit kasutama veebilehega suhtlemiseks ainult turvalisi HTTPS ühendusi. See aitab kaitsta man-in-the-middle rünnakute eest.

Näide:

Strict-Transport-Security: max-age=31536000; includeSubDomains

See päis nõuab, et HTTPS oleks kasutusel järgneva aasta jooksul (määratud sekundites) ja kehtib ka kõigile alamdomeenidele.

4. X-Content-Type-Options

See päis blokeerib MIME tüübi tuvastamise brauseris, mis aitab vältida rünnakuid, kus failid esitatakse vale MIME tüübiga.

Näide:

X-Content-Type-Options: nosniff

5. X-XSS-Protection

See päis on mõeldud vanematele brauseritele XSS-rünnakute vastaseks kaitsmiseks. Uuemad brauserid kasutavad selle asemel CSP-d.

Näide:

X-XSS-Protection: 1; mode=block

See päis aktiveerib XSS filtri ja blokeerib lehed, kus avastatakse potentsiaalsed rünnakud.

Seadistamine

Turvapäised lisatakse tavaliselt veebiserveri konfiguratsioonifailidesse nagu Apache .htaccess, Nginx server block või veebirakenduste seadistusfailid. Näiteks Apache serveri puhul saab need lisada .htaccess faili:

Header set Content-Security-Policy "default-src 'self';"
Header set X-Frame-Options "SAMEORIGIN"
Header set Strict-Transport-Security "max-age=31536000; includeSubDomains"
Header set X-Content-Type-Options "nosniff"
Header set X-XSS-Protection "1; mode=block"

Enne muudatuste tegemist oma serveri seadistustes on oluline mõista iga turvapäise tööpõhimõtteid ja tagada, et need ei segaks legitiimset lehe funktsionaalsust.